Euroretkel on olnud kaheaastane paus ent loodan sellel aastal taas hoo sisse tallata. Kuna reise ei ole toimunud kaks aastat, siis seda enam on põhjust ja tahtmist selle aasta reis grandioossem ja mahukam teha ning varakult planeerimisega pihta hakata. Sel aastal oleks meil ka väike juubel – esimesest Euroretkest möödub 5 aastat.

Autoreisi teekond oleks Kreeta saar või siis Horvaatias Dubrovnik ja selle ümbrus. Ajavahemik oleks enam-vähem sama – august, sel ajal on ilmad Vahemere/Aadria mere ääres lihtsalt parimad suve nautimiseks.

Orienteeruv teekonna pikkus oleks ~7500 km (sellest praamiga ligi 700 km) ja kogu reisile kuluv sõiduaeg oleks 5 ööpäeva kanti.

Ööbime enamaltjaolt kämpingutes telkides või motellides.

Teekond: Eesti – Läti – Leedu – Poola – Slovakkia – Ungari – Bosnia & Herzegovina – Horvaatia ( lähme läbi ühest ilusaimast linnast Dubrovnik ) – Montenegro (imeilusa loodusega riik) – Albaania ja Kreeka. Sealt edasi juba praamiga Kreeta saarele. Enamuse ajast veedaks Kreeta saarel puhates ja sealseid ajalooliselt kuulsaid vaatamisväärsusi ja paiku külastades, tagasiteel läbime Bulgaaria ja Rumeenia. Rumeenias läheks Transylvania’s asuvasse vampiiride lossi – Bran Castle’i ehk Dracula lossi.

Kokku peaksime läbima 13 riiki:
Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Ungari, Horvaatia, Bosnia & Herzegovina, Albaania, Makedoonia, Kreeka, Bulgaaria ja Rumeenia. Kui teekond peaks muutuma, siis ehk miskit veel juurde.

Mingit konkreetset ja täpset reisiplaani ei ole ega hakkagi koostama, sest elu on näidanud, et mida rohkem planeerida, seda vähem sõit läheb plaani järgi. Täpsem teekond selgub juba sõites.

Nagu viimastel aastatel kombeks, teen reisist ka filmi. Hea võimalus end ajalukku jäädvustada

Sõit toimuks ikka sõiduautodega või rendi väikebussidega. Kuidas kellelgi võimalik on.

Ajavahemik: 10.08.2011 – 28.08.2011

Kulud sõiduauto kohta (4 inimest):
Kütusekulu ~1200.- € / ~300.- €
Teemaksud ~100.- € / ~25.- €
Ööbimised: ~300.- €
+ kulutused omaks tarbeks (söök, jook ja muu meelelahutus)

Laevapiletid:
Minoan Lines: edasi-tagasi 4 inimest ja auto 348.50 € / 87.13 € inimene
Anek Lines: edasi-tagasi 4 inimest ja auto 321.- € / 80.25 inimene
Superfast Ferries: edasi-tagasi 4 inimest ja auto 408.- € /102.- € inimene

Kreeta

Kuhu minna, mida teha

Kreeta on ideaalne koht spordilembestele inimestele. Mäed, tasandikud ja rannad pakuvad mitmeid erinevaid sportimisvõimalusi. Samuti on ta maiuspala antiikkultuuri huvilistele, sest peetake ju Knossost Euroopa kultuuri hälliks.

Samaria kanjon
Kuristiku pikkus: 16km, sügavus: 500m, vanus: 2 kuni 3 miljonit aastat) Kreeta saare lääneosas asuva Samaria kuristiku servad paiknevad teineteisega nii lähestikku, et tundub, nagu need võiksid puutuda ülevalt kokku. Kõige kitsamat kohta kutsutakse Portes ehk “Väravad“ – seal on kuristiku seinad 500 meetri kõrgused, ent jõe kõrgusel on vaid 3 meetrit teineteisest eemal ning serva pealt ainult 9 meetrit. Levka ehk Valgetesse mägedesse on selle kuristiku lõiganud Tarraiose jõgi. Talvel on see jõgi raevukas kärestik ja suvel vulisev ojake ning Vahemerelist päikesepaistet saab kuristik päevas vaid mõne minuti. Kaljuseintele klammerduvad küpressid, oleandrid ja viigipuud ning läbi õhu vuhisevad kaljuhakid, kotkad ja pistrikud. Kuristikus asub mahajäetud Samaria küla, mis hüljati 1962. aastal, mil piirkond kuulutati rahvuspargiks. Allavoolu kuristik laieneb. Kuristik algab Omalose platoolt ja lõpeb 16 km kaugusel  Ayia Roumeli külas. Ayia Roumeli on keskendunud diktamosele- see on ravimteede koostisosaks olev taim ja kri-kri’de (metsikute kitsede) lemmiksöök. Külastajatele on kuristik avatud maist oktoobrini ning jalgsimatk Xyloskalast võtab aega rohkem kui 5 tundi. Veevarusid saab täiendada kohalikest allikatest.

Knossos
Knossose paleest, mis oli Euroopa kultuuri hälliks peetava Minose tsivilisatsiooni au ja uhkus, on veel üht-teist järel. Palee laskis ehitada kuningas Minos, kes müüdi järgi sulges hiiglaslikku loss-labürinti oma koletu poja Minotaurose. Tollel oli inimese keha, härja pea ja halb komme toituda inimlihast. Knossoses on säilinud palju hindamatu väärtusega freskosid, mille vanus ületab 4000 aastat. Palee on välja kaevatud ning osaliselt rekonstrueeritud 20. saj alguses Sir Arthur Evansi poolt. Iraklioni Arheoloogiamuuseumi rikkalikkus väljapanekus näete 4000 aasta vanuseid vaase, ehteid, iidset portselani, minoslaste luustikke jpm huvitavat. See on Ateena Arheoloogimuuseumi järel tähtsuselt järgmine Kreekas. Pilet Knossose varemetesse : 6 eur, muuseumisse : 6 Eur. Knossos + Muuseum : 10 eur.
NB! Muuseum on alates 2006. a novembrist renoveerimistööde tõttu suletud!
Festose palee

See oli Minose perioodi Knossose järel tähtsuselt teine loss Kreetal, mis asub kaunil Mesara platool, 60 km Iraklionist edelas. Festos oli Minose tsivilisatsiooni oluline kaubandus- ja usukeskus.  Iraklioni Arheoloogiamuuseumis asub palee kõige tähtsam leid , nn. Festose ketas, millele usutakse olevat kirjutatud religioosne koraal, mis on nüüdisaegse kalendri algkujuks. . Müüdi järgi valitses Festose paleed Knossose valitseja kuningas Minose vend Radamanthys. Palee on avatud iga päev kell 08.00–18.00. Sissepääs u 4 €.
Sitia

Bütsantsi kindluse varemed
Saare idaosas, vanas Sitia linnakeses on säilinud Bütsantsi kindluse varemed, vanad kindlused ja sadamasillad. See on üks Kreeta ilusamaid linnu. Piirkonnas on üle 300 koopa ning nii mõneski neist on tänapäevani säilinud jäljed aastatuhandete tagusest inimtegevusest. Sitia piirkonna tuntuim koobas on Pelekiton, mis asub Pelekitas, Zakrosi lähedal. Koopa sügavuseks on mõõdetud 310 meetrit.

Iraklion
Iraklion on saare pealinn ja ühtlasi suurim linn Kreetal. Kreekas on ta suuruselt 5-ndal kohal. Iraklion on saare administratiivkeskus ning tema ehteks on kindlasti Arheoloogiamuuseum, kus eksponeeritakse 2800.-1150. a eKr pärit Minose tsivilisatsiooni unikaalseid mälestusmärke.

Lassithi platoo 10 000 tuuleveskit
Mägede vahel lookleval teel avaneb suurepärane vaade Lassithi platoole, kus asub üle 10 000 tuuleveski. Legendi kohaselt sündis siinkandis Kreeka jumalate valitseja Zeus. Jalgsi või eesli seljas saab minna kõrgel mägedes asuva Dikti koopani. Koopas saab näha maa-alust jõge, stalaktiite ja stalagmiite. Seejärel võib minna Agios Georgiose tarbekunstimuuseumisse.

Spinalonga saar
Lühikese paadisõidu kaugusel Agios Nikolaosest asub väike Spinalonga saar. Saarele ehitatud Veneetsia kindlust kasutati 20. sajandil pidalitõbiste kolooniana. Laevad väljuvad Agios Nikolaosest ja  Eloundast.

Santorini saar
Santorini oma külade ja ajalooliste vaatamisväärsustega pakub palju põnevat.  Hingematvad vaated, haruldased mustad ja punased vulkaanilised rannad, kus mustad kivid ja kaljud sulavad harmoonilisse kooslusesse sätendava helkivsinise merega. Arheoloogiahuvilistele pakub huvi Akrotiri ja kõik see, mis 3500 a. tagasi toimunud vulkaanipurske tagajärjel saart katnud 30–40 m laavakihi alt välja on kaevatud. Santorini ei paku mitte ainult lummavaid vaateid ja põnevaid looduselamusi, vaid ka suurepärast võimalust maitseelamusteks. Arvukates Kreeka tavernides ootab teid kliendisõbralik teenindus, suurepärased kohalikud toidud ja veinid. Rannapromenaadid on tihedalt täis pikitud mõnusaid restorane, kalataverne, baare. Kindlasti kuulub turisti kohustuslikku ‘menüüsse’ päikeseloojang Oias ( Ia küla). Kaldakõrgustikult merre ulatuv Oia on pruutpaaride poolt eelistatuim mesinädalate veetmise paik, mille päikeseloojang on maailma ilusaim.
Merereisid Santorini saarele väljuvad Iraklioni sadamast. Katamaraaniga kestab sõit 1 tund ja 45 minutit ning kruiisiaevaga jõuab kohale 4 tunniga. Ühe suuna hinnad algavad 40 eurost.
Vt. http://www.cretetravel.com/To_and_from_Crete/Ferries_Crete_Santorini.htm
Santorinile saab sõita Iraklioni sadamast, mis asub Agios Nikolausest 70 km kaugusel.

Matala Koopad
Matala on Kreeta iidseim küla, mis asub 66 km Iraklionist lõunas. Kunagisest kalurikülast on saanud populaarne kuurort, kus on väga omanäoline rand.

Merepiirilt kõrguvatesse kaljuseintesse on uuristatud mitmekümneid koopaid, mida vanad roomlased 1. ja 2. sajandil hauakambritena kasutasid.
Ideon Androni koobas

Legendi kohaselt on Ideoni koobas Zeusi sünnikoht (sama väidetakse ka Lassithi platool asuva Dikti koopa kohta), kus Rhea kaitses teda oma isa Kronose eest. Koobas asub Iraklionist 55 km kaugusel.

Vai rand
Datlipalmid, valge liivarand ja kristalselt läbipaistev vesi – see on Vai. Rand asub Sitiast 25 km kaugusel idas ning on kuulus oma loodusliku palmimetsa poolest. See on ainuke rand Euroopas, kus kasvab üle 5000 palmi.

Lato arheoloogiline piirkond
Piirkond asub Kritsa külast umbes nelja kilomeetri kaugusel põhjas. Lato oli vana Dooria linn, mille õitseaeg oli 1400–1300 eKr. Piirkond on avatud kell 08.30–15.30, esmaspäeviti, pühapäeviti ja pidustuste ajal suletud. Sissepääsutasu täiskasvanutele on u 2 €.

Olouse uppunud linn
Tänapäeva Elounda keskuse lähedal asunud Oloukse linn oli üks sajast Kreeta Minose kultuuri linnast (3000–900 eKr).  Olouses elas umbes 40 000 elanikku ning seda peeti üheks mõjuvõimsamaks saare linnaks. Keegi ei tea, miks Olous uppus. Uurijad arvavad, et linn uppus Santorinil toimunud suure vulkaanipurske tagajärjel või on Olous aja jooksul tasapisi vajunud; Kreeta idaosa vajub veel tänapäevalgi.

Panagia Kera kirik
Kirik asub Kritsa tee ääres, umbes kilomeeter enne Kritsa küla. Kiriku siseseintel on keskaegsed hästi säilinud seinamaalid. Kirik on avatud iga päev kell 08.30–15.00. Sissepääs u 3 €.

Püha Nikolaose kirik
Väike bütsantsiaegne kirik, mis asub Agios Nikolaoses hotell Minos Palace kõrval. Püha Nikolaos on kõikide meresõitjate kaitsepühak ja tema järgi on ka linn oma nime saanud. Kiriku võtme saab Minos Palace’i vastuvõtust pandi vastu (pandiks sobib nt pass või raha).

Nikos Kazantzakise haud
”Kreeta poeg” sündis Iraklionis 1883. a. Ta oli kirjanik, kelle teoste hulka kuuluvad mh ”Vabadus või surm” ja ”Ütle mulle Zorbas”. Elu jooksul veetis Kazantzákis mitmeid aastaid erinevates maailma paikades. Surres oli ta 74-aastane. Tema hauaplaadil on tekst: ”Ma ei soovi midagi, ma ei karda midagi, olen vaba”. Kazantzákise haud asub Iraklionis Martinengo kindluses, mis on linnamüüri üks osa. Haua juurde on vaba sissepääs.

Agia Triada
Agia Triada võis omal ajal olla Minose kultuuri kuningate või tähtsate ametnike suvepalee. Nimi on tulnud külast, mis asus palee läheduses. Palee on avatud iga päev kell 08.30–15.00. Sissepääsutasu u 3 €.

Dikti koobas
Stalaktiitkoobas Lassithi ülemisel platool Psichro külas. Müüdi järgi sündis seal Zeus. Koobas on Minose kultuuri ajal olnud tähtis palvekoht ning sealt on leitud palju religioosseid esemeid. Dikti koobas on avatud teisipäevast pühapäevani kell 08.30–14.30, esmaspäeviti suletud. Sissepääsutasu u 4 €.

Gortys
Gortys on asustus olnud juba kiviajal, kuid linna tegelik õitseaeg oli Rooma võimu ajal, mil Gortys oli Kreeta pealinn. Apostel Paulus nimetas oma jünger Tiituse Gortyse peapiiskopiks. Püha Tiituse basiilika asub Gortyses. Avatud iga päev kell 08.00–18.00. Sissepääsutasu u 4 €.

Krissi saar
Krissi saart on kutsutud ka Kullasaareks, kuna araabia mereröövlid hoidsid 9. sajandil sellel saarel oma aardeid. Saar on tuntuks saanud ka  valge liivaranna järgi. Saarele sõidavad iga päev laevad Ierapetra linna sadamast. Varakevadel ja hilissügisel liiguvad laevad ebaregulaarselt.

Zakros
Zakros oli saare neljast paleest väikseim. See on ehitatud umbes 1600 a eKr. Sellest sadamalinnast on  kaubalaevad käinud mh Lähis-Idasse ja Egiptusesse. Palee varemed on avatud teisipäevast pühapäevani kell 08.30–15.00, esmaspäeviti suletud. Sissepääsutasu täiskasvanutele u 3 €.

Vee- ja teemapargid Kreetal

Kreetal on 3 suuremat veeparki, kaks neist saare idaosas ning üks läänes, Hania lennujaama lähedal. Parkides on söögi-ja joogikohad, suveniiripoed, hoiukapid, riietusruumid, dušid. NB! Hinnad pärinevad 2008. a suvehooajast, 2009. a võivad hinnad veidi erineda.

Water City veepark
Water City on saare suurim veepark, mis asub Anopolise mägedes Iraklioni lähedal. Pargis on 34 erinevat veeartaktsiooni. Park on avatud k 10.00-18.30. Sügishooajal laupäeval ja pühapäeval suletud. Pileti hind täiskasvanuile u 21 eur, lastele ( 5-12 a) u 15 eur, alla 4 a lapsed tasuta. ( 2009 a)

Aquaplus veepark
Keskmise suurusega veepark Hersonissose lähedal, mis on tuntud oma lopsaka eksootilise aia poolest. Puude varjust leiab mitmesuguseid veeliuradasid igale vanusele. Läheduses asub ka golfiväljak. Hind täiskasvanuile 21 Eur, lastele ( 5-12 a) 15 eur, alla 5 a lapsed tasuta (2009 a) Vt: http://www.acquaplus.gr.  Agios Nikolaoses saab meie esindajalt  osta veepargi pileti koos transfeeriga, hind 34 eur täiskasvanu, lastele hinnasoodustus.

Limnoupolis veepark
Veepark asub Varipetro küla lähedal. Pargis on mitmesugused veeliumäed, 260 m pikkune ja 3-3,5 m laiune laisk jõgi, 1500 m2 suurune peabassein, eraldi mänguala väikelastele. Park on avatud 10.00-18.00, pileti hind täiskasvanuile u 20 eur, lastele 5-12 a u 10 eur, alla 5 a lapsed tasuta (2008 a) Vt: www.limnoupolis.gr
Park avatakse mai alguses.

Aquaworld Akvaarium
Hersonissoses asub väike akvaarium, kus saab imetleda mitmesuguseid eksootilisi roomajaid, kalu ja kahepaikseid. Julgematel külastajatel on võimalik hiiglasliku mao või mõne muu loomaga ka pildil poseerida. Akvaarium on avatud 1. aprillist kuni 31. oktoobrini iga päev 10.00-18.00. Pilet täiskasvanuile u 6 eur ja lastele 4 eur (2008 a) http://www.aquaworld-crete.com/

Mis võiks olla parem, kui alustada puhkust autorooli taga ilma autota. Igaüks, kes reisi ajal autojuhiks olnud, teab, kui vastik on see, et kaaslased endale aeg-ajalt klaasikese veini võivad lubada, ehk koguni autos õlut mekivad, seejärel krõõksuvad, pissipeatusi nõuavad jne. Loomulikult võib sellisel puhul ka siga mängida, reisikaaslasel kuni viimase piirini kannatada lasta ja siis mõnes, tualetis käimiseks eriti sobimatus paigas peatust tehes signaali põhjas hoida. Teine võimalus on ise samuti pisut vabamalt võtta ja endale autovaba aega lubada. Itaalia vein on seda ju väärt!

Euroopa suurimas parklas päev 21 eurot

Minu autoreisi esimene täispikk päev Itaalias kujuneb autovabaks õigupoolest olude sunnil. Teatavasti pole Veneetsias autoga just palju teha, amfiibe ja paate Europcar ega Hertz aga veel ei paku.

Rendifirmast soovitud Lancia asemel saadud Ford Fiesta osutub küll Itaalia suguvennast kindlalt mugavamaks, aga vähemalt Itaalias sõites mõjub hoopis vähem stiilselt. Seega ei säti ma Veneetsia külje alla jõudes oma autot linna viivale sillale. Päev Ford Fiesta parkimist lihtsalt pole väärt Euroopa suurimas parklas Tronchettos nõutavat 21 eurot. Auto jääb mandrile ning mina, kes ma igasuguseid ühissõidukeid peale lennuki pelgan, ronin bussile ja siis juba veebussi peale.

Imelik on see ilmaelu, jõuan mõelda teel Veneetsia klaasisaarele Muranole. Nii nagu mõnel bemmil Tallinna liikluses, ilutseb siin silt “müüa” paaril gondlil. Nii nagu taksojuhid sadama juures somme, ümbritsevad siin turiste veetaksojuhid. Kuigi olen Veneetsias juba mitmendat korda, on mul raske aru saada, kuidas nii igapäevasteks tegevusteks nagu auto parkimine või kellegi maha matmine, saavad olla omaette saared.

Murano on igal juhul üllatavalt vaikne ja rahulik. Turistidele suunatud poodide müürid kerkivad veest otse taeva poole ja klaasi on siin tõepoolest igasugust – paarieurostest nipsasjakestest elusuuruses klaaspingviinideni. Uskuda võib, et vähemalt pool kraamist pärineb tegelikult Hiinast. Kuid väärtust lisavad siin kraamile kanalid, laguun ja valge majakas. Kindlasti tasub igal Veneetsia külastajal jalg kas või korraks Muranole tõsta, seda isegi siis, kui sügavam huvi klaasi vastu puudub.

Kiirteedel varitsevad kiiruskaamerad

Edasi teeme läbi juba kohustusliku turistiprogrammi. Sõit püha Marcuse väljakule, mõni pitsaviil ja klaas veini Suure kanali ääres, turistipildid Doodžide palee kõrval ning väiksemat sorti šoppamine Rialto sillal. Päevast-paarist on esmatutvuseks Veneetsiaga küllalt mis küllalt. Eriti kui arvestada, et suurem poodlemine ega lõunastamine pole turismilinnas just kõige rahakotisõbralikumad.

Istun taas autorooli. Miski, mille iga Itaalia külaline peaks ära proovima, on sõit öiselt pooltühjal kiirteel. Kui aastate eest võis ennast siin ametlikest kiirusepiirangutest hoolimata üpris vabalt tunda ja gaasi vajutada nii palju, kui torust tuleb, siis nüüd enam mitte. Nimelt varitsevad siin-seal mõne läbitud lõigu keskmist kiirust arvestavad kiiruskaamerad. Aga paikades, kus teisedki korralikult gaasipedaali pressivad, võid end pisut julgemalt tunda.

1,4liitrise mootori ja automaatkäigukastiga Fiesta ei ole just kiire auto. Selle parempoolne küljepeegel, mille eelmine kasutaja puruks sõitis, on rendifirmas itaallastele omase ükskõiksusega lihtsalt kinni teibitud. Samas ei tasu siin sõites unistada ka millestki suuremast. Itaalia jaoks oleks ideaalne midagi sama väikest või veelgi väiksemat, aga kiirteel liikumiseks siiski veidi võimsamat.

Veronas parkimine poole odavam kui Tallinnas

Väike auto on Itaalias igal juhul kindlam valik kui suur. Ikka pead mõnes suuremas linnas parkima, ja kui ei vea, satud sõitma ka mõne mägise väikelinna kitsaile tänavaile. Mäletan, kuidas mõni aasta tagasi Sardiinias õnnelik olin, et olin rentinud saadaolevaist sõidukitest odavaima ja kõige pisema – Fiat Panda. Nimelt olin siis väikese segaduse tõttu automaattanklas sunnitud külastama kitsaste tänavatega mägilinnas elavat kütuseärimeest, kelle juurde pääsemiseks tuli ühelt uulitsalt teisele keerates pisikese Pandaga tagurdada tänaval, mis meenutab enim Tallinna Lühikest jalga.

Parkimisega pole Itaalia linnades lood aga sugugi nii pahad, kui arvata võiks. Näiteks Veronas maksab parkimine poole vähem kui Tallinna vanalinnas.

Kümmekonnaeurose parkimisraha eest näeb ära nii amfiteatri, peaväljaku kui ka Shakespeare’i kuulsaks kirjutatud preili Julia maja. Paraku ei seo Julia maja igavese armastuse ja Capuletidega suurt midagi peale sarnase tähekombinatsiooni ja tuhandete turistide usu.

Nimelt kuulus Julia maja kunagi dell Capello perekonnale ja sellest piisabki, et turistidelt raha nõuda. Kuue euro eest saad ronida Julia rõdule ja vaadata vana mööblit. Kui soovid aga katsuda metallist naise tisse, mille tuhanded turistid läikima on hõõrunud, võid täitsa tasuta ronida Julia kuju kõrvale. Ilma rahata on ka tuhandete seintele soditud nimede, südamete ja – kas see on mingi Itaalia komme igavese armastuse kinnitamiseks – sinna litsutud näritud nätsude vaatamine.

Reisi maiuspala – ring ümber Garda järve

Meie Põhja-Itaalia reisi tõeliseks maiuspalaks kujuneb ring ümber Garda järve. Ilma autota ei kujutaks kõigisse neisse väikelinnadesse jõudmist ettegi! Kui järve idakaldalt avanevad suurepärased vaated, siis läänekallas on peamiselt tunnelite päralt. Piirkond on tuntud oma viinamarja- ja oliiviistanduste, sidrunipuude ja magnooliate poolest. Ka tee ääres kasvavaid punaseid moone on ilus vaadata.

Kes tahab endale pluuse, pükse või päikeseprille osta, võib minna kohalikele turgudele. Igal nädalapäeval on need uues linnas. Sõiduvaeva vähendamiseks võib ka praamiga üle järve sõita, ehkki tegelikult pole Itaalia suurim järv sugugi nii suur, nagu kaardil paistab.

=> Õhtuleht – Autopuhkus Põhja-Itaalias: mida väiksem masin, seda mugavam.

Nimekiri, mis sisaldab hoiatusi reisida plaanivate ELi kodanike jaoks, kajastab Araabia maades puhkenud hiljutisi rahutusi, edastab EUobserver.

Euroopa Liidu kodanike jaoks on kõige riskantsem koht reisimiseks Jeemen, jättes teiseks sõjast raputatud Liibüa. Neile kahele riigile järgnevad Iraak, Bahrein, Iraan, Süüria, Saudi Araabia, Liibanon, Alžeeria, Egiptus, Tuneesia ja Israel.

Ülejäänud nimekiri sisaldab riike, kus vaid mõni piirkond on ohtlik või kus soovitatakse olla üldiselt ettevaatlik. Taoliste maade seas on Maroko, Kuveit, Jordaania, Katar, Omaan ja kõige turvalisemana Araabia Ühendemiraadid AÜE.

Kümned tuhanded inimesed tulid Jeemenis eelmisel reedel tänavatele ja nõudsid president Ali Abdullah Salehi tagasi astumist. Prantsusmaa ja Suurbritannia soovitavad oma kodanikel riigist otsekohe lahkuda ja seda julgeolekusituatsiooni järsu halvenemisega.

Värsked protestipuhangud on kerkinud esile Süüria linnades Damaskuses, Deraas, Qamishlis ja Hassakehis. Reedel lasti Damaskuses maha kolm inimest, mis kergitas rahutustes hukkunud inimeste arvu üle 60.

Analüütikute oletusel võib revolutsioon puhkeda pigem Jeemenis kui Süürias.

Üllatuslikult kõrge koha said Bahrein, Liibanon ja Saudi Araabia, arvestades efektiivsust, millega julgeolekujõud on hoidnud tagasi teisitimõtlejaid või arvestades igasuguste rahutuste puudumist veel hiljuti ka Liibanonis, vahendab portaal.

Euroopa Komisjoni nõustav analüütik Daniel Korski rääkis, et Bahreinis on sees palju välisjõude Saudi Araabia ja Katari omad, rahustades šiiite ja keegi ei tea, milleni see viib.

«Kui Süüria president Bashar al-Assad on kukutatud, siis seaks see Hezbollah Liibanonis olevad mässulised tohutu surve alla. See suurendaks aga piirikonfliktide riski Iisraeliga. Kuid praegu on sinna minek päris turvaline,» rääkis ta Liibanoni silmas pidades.

Saudi Araabias võib aga iga minut leida aset terrorirünnak, rääkis analüütik. Ka on oht, et sa teed midagi, mis kodus oleks täiesti tavaline, näiteks fotografeerimine. Saudi Araabias võib see aga tuua kaasa tõsiseid probleeme ametivõimudega, lisas ta.

Nimekirjas oleva kõige turvalisema maa ehk Araabia Ühendemiraatide kohta ütles Korski, et seal pole rahutuste kohta mingit märki. Meeleolu meenutab lõunasöögile järgnenud uinakut…Kuid kunagi ei või teada,» lisas ta.

=> Reisida ihkavate Euroopa Liidu kodanike jaoks ohtlikem Jeemen – Välisuudised – Postimees.ee.

Eile teatas Andrus Veerpalu, et tema tippsportlase karjäär on lõppenud ning täna Holmenkollenis alanud MMil ta starti ei tule.

Oma karjääri jooksul võitis Veerpalu olümpiamängudelt kaks kuldmedalit ning ühe hõbemedali. MMidelt võitis Veerpalu samuti kaks kulda ja ühe hõbeda.

Andrus Veerpalu tulemused tiitlivõistlustel:

Koht, ala, tiitlivõistlus

1. 15 km (kl), Liberec MM 2009
1. 15 km (kl), Torino OM 2006
1. 15 km (kl), Salt Lake City OM 2002
1. 30 km (kl), Lahti MM 2001
2. 50 km (kl), Salt Lake City OM 2002
2. 50 km (kl), Ramsau MM 1999
4. 50 km (kl, ühiss.), Oberstdorf MM 2005
4. 30 km (kl, ühiss.), Val di Fiemme MM 2003
5. 15 km (kl), Lahti MM 2001
6. 50 km (kl, ühiss.), Vancouver OM 2010
7. 4×10 km teade, Lahti MM 2001
8. 4×10 km teade, Liberec MM 2009
8. Teatesprint (kl), Liberec MM 2009
8. 4×10 km teade, Val di Fiemme MM 2003
8. 15 km (kl), Val di Fiemme MM 2003
8. 10 km (kl), Nagano OM 1998
8. 4×10 km teade, Torino OM 2006
9. 4×10 km teade, Oberstdorf MM 2005
9. 4×10 km teade, Salt Lake City OM 2002
10. 4×10 km teade, Ramsau MM 1999
10. 4×10 km teade, Nagano OM 1998
10. 4×10 km teade, Albertville OM 1992
11. 4×10 km teade, Trondheim MM 1997
11. 4×10 km teade, Thunder Bay MM 1995
14. 10 km (kl), Ramsau MM 1999
15. 4×10 km teade, Falun MM 1993
19. 15+15 km (suusav.), Liberec MM 2009
19. 15+15 km (suusav.), Oberstdorf MM 2005
19. 30 km (kl), Nagano OM 1998
21. 10 km (kl), Albertville OM 1992
26. 50 km (kl), Lillehammer OM 1994
30. 30 km (kl), Thunder Bay MM 1995
31. 30 km (kl), Falun MM 1993
32. 10 km (kl), Trondheim MM 1997
36. 10 km (kl), Lillehammer OM 1994
39. 50 km (kl), Trondheim MM 1997
42. 15 km (v), Albertville OM 1992
44. 30 km (kl), Albertville OM 1992
49. 10 km (kl), Falun MM 1993
55. 15 km (v, jälituss.), Lillehammer OM 1994
57. 15 km (v, jälituss.), Falun MM 1993
72. 10 km (kl), Thunder Bay MM 1995

=> Andrus Veerpalu edukas tiitlivõistluste karjäär numbrites – Sport, Suusatamine – Postimees.ee.

Sellist külma ja lumerohket talve ei mäletagi, et oleks oma elu jooksul kohanud. Viimased meenutused lumistest, sõna otseses mõttes lumistest talvedest jäävad kaugesse lapsepõlve, kui lumi oli rinnuni ja pakane paukus.
Pole meil ühtegi kliimasoojenemine, pigem vastupidi, talved aina külmemad ja suved soojemad – nii nagu peab ja loogiline on.

Postitatud läbi HTC Desire, WordPress Android

Sealjuures tasub märkida, et erinevaid kemikaale sisaldavad akud reageerivad külmale erineval moel. Näiteks vanematel telefonide nikkel-kaadium tüüpi akud taluvad madalaid temperatuure kehvemini, samas kui uuemad liitium-ioon akud on külmale vastupidavamad.

Soovitus sel puhul oleks telefon talvel külmaga põuetaskus hoida ning võimalusel teha kõnesid siseruumes. Soojenedes hakkavad akus oleva aine osakesed kiiremini liikuma ja endine voolutugevus taastub.

Dead Drops on ülemaailmne võrk sellistest kohtadest, kus keegi on mälupulga avalikku kohta kas seina tsementeerinud või muud moodi kinnitanud ja teised saavad sinna oma faile jätta või sealt endale midagi laadida. Selline pisut räpane failivahetus võib küll kahjustada nii arvuti USB pesa tervist kui tuua uusi viiruseid, kuid mõlemi vastu on rohtu. USB pesa murdumise kaitseks võib ju kasutada USB pikendusjuhet ning viiruste vastu aitab hea viirusetõrje ning Autoplay väljalülitamine, kui seda veel tehtud pole.

Eestile lähim müüritud mälu asub kaunases, nii et kes soovib, saab endale au Eesti esimese Dead Dropi loomisega.

Click here to view the embedded video.

=> Dead Drops – failivahetus Interneti abita, video | Arvutimaailm.

Rohelise eluviisi portaal bioneer.ee tõi välja mõned soovitused õppimiseks:

• Lõdvestu ja püüa vabaneda erutusest, ärritusest või murest, keskendu korralikult.

• Erista oluline ebaolulisest – vali mällu jätmiseks materjalist välja olulisim.

• Korda äsja loetud valemeid, definitsioone, võõrsõnu omaette suulises kõnes.

• Kasuta meeldejätmiseks erinevaid meeleorganeid – nägemise ja kuulmise kõrval võimalusel kirjuta materjal läbi.

• Püüa äsja omandatule kohene rakendus leida – kasuta äsja õpitud teadmisi, mõisteid, vilumusi võimalikult kiiresti praktikas.

• Korrasta õpitav – vii materjal järjekorda, süstematiseeri ja rühmita.

• Korda olulist infot selle operatiivmällu viimiseks 20 sekundi jooksul.

• Rühmita ulatuslikum info näiteks pangaarve number 5-7 loogilisse ühikusse.

• Paiguta oluline info kiire ülesleidmise huvides mitmesse kohta.

• Fikseeri nimed täpselt, korda nime kohe pärast kuulmist mitu korda.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži kurortoloogialabori juhataja Monika Übner nii kategooriline ei ole. «See on ainult üks teooria. Puhkusereis on siiski äärmiselt individuaalne ja ennekõike sõltub konkreetse inimese tervisest. Tervele inimesele ei tohiks isegi Eesti südatalvest kuuma troopikasse sõitmine raskusi valmistada, kuid ka kõige väiksemate terviseprobleemide puhul soovitan siiski enne pikemat puhkusereisi kindlasti konsulteerida oma perearstiga,» ütleb Übner.

«Niisamuti pole võimalik üksüheselt väita, milline kuurort – kas kuiva ja kuuma kliimaga või kuuma ja niiske kliimaga – sobib eestlastele rohkem. Minu meelest sõltub see hoopiski sellest, millisest Eestimaa osast keegi pärit on. Isegi Eestis kurdavad mere ääres elavad inimesed, et sisemaa on liiga kuiva ja kontinentaalse kliimaga, ning vastupidi,» nendib ta.

Ühes on aga laborijuhataja veendunud: «Enne reisibüroosse minekut tuleks teha kodus või raamatukogus veidi eeltööd ja välja selgitada, milline ilmastik puhkusekohas ees ootab. Internetist on ju võimalik leida nii palju materjali. Kõige sagedasem viga, mida eestlastest puhkajad soojal maal teevad, on see, et nad põletavad end kuuma päikese all juba 1–2 päevaga koledasti ära. Isegi enne Kanaari saartele sõitmist tuleks end kodus väheke ette valmistada, näiteks teha väike solaariumikuur,» soovitab ta.

Aprillis sõida Taisse, septembris Kreekasse

Aprillis soovitavad Krimmi kurortoloogid puhata Kreekas, Kreetal ja Türgi kuurortides, aga kõige parem olevat Iisraeli ranniku soe ja kuiv kliima. Põhja-Tuneesia (tuntuim kuurort Hammamet) jääb soovituslike piirkondade hulgast küll välja, kuid sealgi on õhusooja keskmiselt 21 kraadi ja päikeselisi päevi keskmiselt 22. Taisse Ukraina teadlased eurooplastel reisida ei soovita, kuid samas on aprill Tais aasta kõige päikeselisem ja kuivem kuu.

Mais on Kreetal ja Küprosel nii õhu- kui ka veesooja keskmiselt 21 kraadi ringis, kuu lõpus rohkemgi. Mai on suurepärane puhkuseaeg ka Türgi kuurortides, näiteks Kemeris Alanyas on 24–27 soojakraadi ja randades jätkub veel ruumi. Analoogne olukord valitseb Tuneesia lõunaosas.

Juunis on puhkuse nautimiseks piisavalt soe kõigil Vahemere randadel. Ka Musta mere kaldad on igati mõnusad, vaid Rumeenia rannikul on vesi suhteliselt jahe (18 kraadi). Parim valik on Hispaania (Valencia, Alicante), Lõuna-Itaalia, Kreeta ja Küpros. Neis paikades on ilm soe, kuid veel mitte lämmatavalt palav. Kosi saarel on ilm suve läbi eriti kuum ja kuiv, kolme suvekuu jooksul on keskmiselt ligi 30 soojakraadi.

Juulis on Vahemere-äärsetes kuurortides juba tõeliselt palav, jahedama puhkusepaiga otsijatel tasuks eelistada Musta mere põhja- ja läänerannikut, Krimmi, Rumeeniat, Bulgaariat. Mõnus on ka Itaalia ja Hispaania põhjapoolsetes kuurortides, Prantsuse Vahemere rannikul ja Horvaatias. Tais sajab peaaegu iga päev, kuid õnneks lühikeste hoogudena ja peamiselt õhtupoolikuti. Samas on Pattayal 25–35 soojakraadi.

Augustis valitseb Vahemere-äärsetes kuurortides lämmatav palavus. Alanyas ja Marmarises Türgis näiteks 30–32 pügalat, Küprosel Limassolis 30–33 jne. Mõistlikum oleks eelistada Horvaatia või Prantsusmaa ranniku puhkepaiku. Isegi Bulgaaria Kuldsetel Liivadel on keskmine augusti õhutemperatuur 27–30, öösiti 20 kraadi.

September on Krimmi kurortoloogide sõnul parim aeg Vahemere või Musta mere ääres puhkamiseks (Kreeka, Horvaatia, Lõuna- ja Kesk-Itaalia, Krimm, Bulgaaria, Rumeenia), sest merevesi on soe ja päikest jätkub. Näiteks Kreekas on 20–30 soojakraadi, valdavalt paistab päike.

Oktoobris sobivad puhkuseks Türgi, Küprose, Kreeka, Tuneesia või Hispaania kuurordid. Kreetal näiteks on keskmine õhtutemperatuur oktoobris-novembris 21–23 kraadi. Kes unistab Indiast, siis oktoobrist veebruarini on sealne ilm põhjamaalasele parim.

Novembris on sooje päikeselisi päevi veel Lõuna-Türgis, Küprosel ja Lõuna-Hispaanias (20–22 kraadi). Kes aga palavat päikest ihkab, võiks lennata hoopis Mehhikosse – november on sellel maal viibimiseks parim kuu, sest detsembris algab seal tõeline turismihooaeg.

Millal kuhu reisida? – Õhtuleht.

Kas tead, mis nädalapäev on parim seksimiseks või elu armastuse leidmiseks? Kui ei, siis alljärgnevalt on välja toodud, mis teeb igast päevast erilise. Londoni majanduskooli uuringu järgi on iga päev millekski kõige parem, et elust viimast võtta – alates seksimisest kuni palgatõusu küsimiseni, vahendas Idiva.com The Suni. Järgnev loend soovitab, mida ühel või teisel nädalapäeval ette võtta.

Esmaspäev

Parim aeg stressi maandamiseks. Uuring soovitas võtta aega lõõgastumiseks. Selle järgi on esmaspäeval 20 protsenti suurem tõenäosus südamerabandusse surra – nädalavahetuse pummeldamise ja tööle naasmise stressi tõttu.

Teisipäev

Sobib suurepäraselt planeeritud ülesannete täitmiseks, kuna oleme sel päeval kõige produktiivsemad. Nädala algul pidavat mõtlemist kontrollima vasak, oletatavasti ratsionaalsem, ajupoolkera, mistõttu sobib see aeg rutiinsete tööde tegemiseks.

Kolmapäev

Parim aeg armastuse leidmiseks. 8000 vallalisest arvas 40 protsenti, et tegu on ideaalse päevaga esimeseks kohtinguks. Kui kokkusaamine kujuneb edukaks, saad ühe päeva vabalt hingata enne reedest teistkordset väljaminekut. Kui juhtub vastupidi, saad nädalavahetuseks sõpradega plaanid paika panna, et läbikukkunud üritusest mõtted eemale juhtida.Samuti sobib kolmapäev palga juurde küsimiseks: rohkem kui 1500 ülemusega läbi viidud uuringu andmeil on juhid sel ajal palgatõusu palvetele kõige vastuvõtlikumad.

Neljapäev

Kuna suguhormoone stimuleeriva kortisooli tase on siis haripunktis, on neljapäev parim aeg armatsemiseks. Äratuskell tasub varasemaks seada ning partneriga hommikut ära kasutada, kuna siis on meestel testosterooni ja naistel östrogeeni tase kuni viis korda kõrgem.Parim haiglasse jäämiseks: neljapäeval minnes jäetakse inimesi suurema tõenäosusega haiglasse kauemaks. Võrreldes pühapäeval vastuvõetutega on ajavõit tervelt 24 tundi.

Reede

Sobib suitsetamisest loobumiseks, kuna teadlaste sõnul suudetakse sel juhul edukamalt nädalavahetusel tekkivatele ahvatlustele vastu panna. Viimast põhjusel, et esimestel päevadel on tahtejõud tugevaim.Halb päev tähtsate otsuste langetamiseks. Bioloogilise kella eksperdi Martin Moore-Ede sõnul oleme töönädala lõpus väsinud ning ei suuda seega kõige selgemalt mõelda.

Laupäev

Statistika järgi on laupäev parim lapse saamiseks, kui tahad, et ta jõuaks kõrgele kohale. Sel päeval sündinutel on suurem võimalus saada peaministriks. Alates 1900. aastast on Suurbritannia 21-st peaministrist kuus sündinud laupäeval.

Pühapäev

Sobib väljas söömiseks. Iga viienda küsitletu sõnul on traditsioonilise pühapäeva söömaaja ettevalmistamine stressirohkem kui hambaarsti külastamine.

=> Mis päev on parim seksiks või armumiseks? – Suhted & seks – naine.postimees.ee.